Algab Kruusi poliitiline tegevus

kaardile

mai 1917

1917. aasta mais lasi lipnik Kruus end üles seada Eesti Maanõukogu valimistel ning sinna ta ka pääses. Juunis sai temast ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. Segastes revolutsioonioludes avaldus Kruusi soov poliitikas ka laiemalt silma paista. Esialgu kaldus ta toetama eesti sotsiaaldemokraate, keda juhtis Mihkel Martna, kuid septembris asutas ta koos oma mõttekaaslastega, kellest olulisemad olid Gustav Suits, Villem Ernits, Johannes Semper ja Jaan Kärner, Eesti Sotsialistide-Revolutsioonide (esseeride) Partei ja sai ise selle esimeheks. Eesti esseerid olid revolutsiooniaastal ka enamlaste kõrval kõige radikaalsem partei, mis pööras lisaks töölistele suurt tähelepanu ka talupoegadele. Rahvuslikud küsimused olid neile pigem teisejärgulised. Oktoobripöörde ajal aga, kui enamlased võimu haarasid, asus ka Kruusi partei toetama Venemaast lahkulöömist. Esialgu püüdsid nad küll leida ühist keelt ka enamlastega: Gustav Suits töötas välja Eesti Töölisvabariigi idee, millele saadi toetus küll Martna sotsialistidelt, kuid mitte enamlastelt. Hans Kruus sõitis 1918. aasta jaanuaris koguni Peterburi rahvaasjade komissari Jossif Stalini juurde, et Eesti iseseisvuse ideed kaitsta, kuid lõppkokkuvõttes see ebaõnnestus. Seetõttu distantseerusid esseerid enamlastest peagi.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 202-203.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kivid
  • kohus
  • kool
  • lasteaed
  • maja
  • nool
  • rong
  • tulease
  • ülikool