Molotov-Ribbentropi pakt

kaardile

23. august 1939

1930. aastatel süvenesid üha enam Esimese maailmasõja kaotanud riikide, eriti paremäärmusliku Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juhitud Saksamaa seas revanšistlikud ja marurahvuslikud meeleolud.

Saksa Riigile sekundeeris militaristlik Nõukogude Liit, mis soovis proletaarsete revolutsiooniideede ettekäändel taasühendada 20. sajandi alguses Vene impeeriumi Ida-Euroopa valdusi.

Saksamaa muutus aasta-aastalt üha agressiivsemaks: 1938. aastal ühendati Saksa Riigiga täielikult Austria ning 29. septembril lääneriikidega sõlmitud Müncheni kokkuleppe alusel suur osa Tšehhoslovakkiast.

1939. aasta märtsikuus okupeeriti Leedule kuulunud Klaipeda (Memel) piirkond.

Sõjaoht Euroopas üha kasvas. Loogiliselt pidi Saksamaa järgmiseks sihtmärgiks saama Poola, kuid natsid mõistsid, et niisugune samm vallandaks väga suure tõenäosusega sõja. Nõnda hakati taotlema toetust või vähemalt sekkumatuse tagamist seniselt ideoloogiliselt põhivaenlaselt Nõukogude Liidult.

7. juunil 1939 sõlmis Saksamaa mittekallaletungilepingud Eesti ja Lätiga, millega anti Moskvale mõista, et need alad ei ole sakslaste huviorbiidis. Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa püüdlused sõlmida Nõukogude Liiduga natsidevastane liit nurjusid, avanes Saksamaale tee läbirääkimisteks NSVL-iga.

23. augustil 1939 kirjutasidki Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude välisasjade komissar Vjatšeslav Molotov lääneriikidele ebameeldivaks üllatuseks alla Saksamaa- ning Nõukogude Liidu vahelisele mittekallaletungilepingule, mis sai ajaloos tuntuks kui Molotov-Ribbentropi pakt (MRP).                  

Mõlemad militaarriigid, üks paremäärmuslik ja teine vasakäärmuslik, tunnustasid teineteist rahvusvahelisel tasemel ning lubasid hoiduda omavahelistest sõjalistest konfliktidest. Kõneluste tulemusena valmis ka salajane lisaprotokoll, mille järgi jaotati Ida-Euroopa kummagi vahel huvisfäärideks: Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu, mis läks hilisemate lepingutega NSVL-i võimupiirkonda, Nõukogude Liidule Poola idaosa, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (tänapäeva Moldaavia). Nõnda oli meelevaldselt otsustatud paljude riikide ja rahvaste edasine saatus.

 

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.

http://www.apk2000.dk/netavisen/billeder/hist_int/molotov-ribbentrop.jpg  http://kultuur.elu.ee/491/ke491_Molotov-Ribbentrop.jpg 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • auto
  • näitus
  • nool
  • sadam