Poliitiline tegevus Vabadussõja algupoolel.

kaardile

juuni 1918

1918. aasta suvest täitis Poska lisaks välisministri kohustele ajutiselt ka peaministri omi, sest peaminister Päts oli Saksa võimude poolt vangistatud ja asepeaminister Jüri Vilms maha lastud. Novembris 1918 oli just tema see, kes Saksa ametnikelt võimu Tallinnas üle võttis. Ta juhatas ka kuni Pätsi tagasisaabumiseni valitsuse istungeid.

Vabadussõja ajal välisministrina tegutsedes käis Poska Versailles' rahukonverentsil, kus Eesti delegatsioonil kahjuks küll ei läinud korda asjade käiku mõjutada ega suurriikide otsest toetust saada. Paremini läks tal naaberriikidelt, eriti Soomelt abi hankimisega. Tal õnnestus saada 20 miljonit marka laenu ja relvi.
Asutava Kogu valimiste ajal 1919. aasta mais kandideeris Poska Tõnissoni Rahvaerakonna nimekirjas ja osutus valituks. Ta oli üks neist, kes pooldas suhteliselt radikaalset maareformi, mis baltisakslastelt enamiku mõisamaadest võõrandas.

Peagi hakkas Poska pooldama ka rahu sõlmimist Nõukogude Venega, kuna Eesti huvid lahknesid teiste enamlastega sõdivate jõudude omadest: Prantsusmaa ja Vene valged soovisid Vene impeeriumi taastamist, inglased olid tolerantsemalt meelestatud.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 100-101.

Foto: http://www.laidoner.ee/projektid/4/8_6s.jpg

http://tv.postimees.ee/240505/gfx/1484642924afd5354d.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • lasteaed
  • NB
  • nool
  • puu
  • ring
  • ülikool