Ajalehe "Sakala" väljaandmine

kaardile

1878

1871. aastal sulges Jannsen „Postimehe" veerud nii Jakobsonile kui ka Hurdale. Seetõttu asusid mõlemad koostööd tegema, see kestis umbes 8 aastat. Samal aastal kolis Jakobson Tallinna ja püüdis seal välja anda ajalehte „Edasi", kuid ebaõnnestunult. Ka tema tegevus Aleksandrikooli komitees ning Eesti Kirjameeste Seltsis jäi esialgu tagasihoidlikuks. See-eest leidis ta laia tegevuspõllu põllumeeste seltsides, eriti pärast seda, kui ta 1874. aastal Kurgja talu ostis.

1878. aastal õnnestus Jakobsonil lõpuks, pärast aastatepikkuseid ponnistusi, saada viimaks luba oma ajalehe väljaandmiseks. Tema leht „Sakala", mis oli radikaalne, nõudis eestlastele suuri õiguseid, toetus sealjuures Vene keskvõimule ja kritiseeris ägedalt baltisakslasi, sai peagi eestlaste seas populaarseimaks väljaandeks. Baltisakslastel õnnestus ajalehe ilmumine küll 1879. aastaks peatada, kuid seejärel oli ta veelgi populaarsem. Aja jooksul Jakobsoni radikaalsus aga üha suurenes ning seetõttu tekkis tal 1879. aastal tõsine konflikt rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juhi Jakob Hurdaga.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 82-83.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • NB
  • politsei
  • raamatukogu
  • sild