Jakobsoni ja Hurda tüli ning viimase lahkumine Peterburi

kaardile

1880

1879. aastal algas Hurda ja Jakobsoni vahel tõsine konflikt seetõttu, et viimane oli lisaks baltisakslaste härraskiriku materdamisele võtnud sõna kogu religiooni ja eriti luterluse kui sellise vastu, mis Hurta sügavalt solvas.

Meeste vahel tekkis isiklik vastuolu, kuid tüli tegelikud juured olid siiski ideoloogiliseed: Hurt oli mõõdukas ja soovis eestlaste rahvuslikku eneseteadvust eestkätt läbi kultuuri edendada, vastandumata teravalt ei sakslaste ega venelastega. Jakobson soovis aga radikaalseid muutuseid, hakates seetõttu ajama poliitilist joont, toetudes sealjuures Vene keskvõimule ja vastandudes selgelt baltisakslastele.

Lisaks tülile Jakobsoniga tekkis Hurdal konflikt ka oma sakslastest ametivendadega ning nii otsustas ta 1880. aastal siirduda Peterburi eesti koguduse õpetajaks. See tähendas ühtlasi ka seda, et Eestis saavutas selge ülekaalu Jakobsoni radikaalne leer, 1881 võttis too üle Eesti Kirjameeste Seltsi, mispeale Hurt koos oma pooldajatega sealt lahkus. 1883. aastal tagandati Hurt ka Aleksandrikooli Peakomitee esimehe kohalt. Seetõttu tõmbus ta avalikust elust tagasi ning keskenud kirkuõpetaja- ja keeleteadlase tööle. 1886. aastal kaitses ta Helsingi ülikoolis keeleteadusealase doktoritöö.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 78-79 ja 82-83.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • NB
  • politsei
  • raamatukogu
  • sild