Jakob Hurda saamine rahvusliku liikumise liidriks.

kaardile

1870

Pärast Hurdale tuntust toonud kõnede pidamist Tartus ja Helmes valiti ta peagi kolme olulise rahvusliku organisatsiooni etteotsa. Esmalt sai ta 1870. aastal Aleksandrikooli Peakomitee esimeheks, 1871. aastal Tartu Põllumeeste Seltsi juhiks ning 1872. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.

Lisaks tegutses Hurt aktiivselt ajakirjanduses: ehkki ta ise ei saanud oma ajalehele väljaandmisluba, toimetas ta Postimehe lisalehte. Seal avaldas ta 1871. aastal ka ajaloo-aineliste artiklite seeria „Mõni pilt isamaa sündinud asjost", mis kujutas muinaseestlaste eluolu ning nende vägivaldset ristimist 13. sajandil. Baltisakslaste seas tekitas tema ajalookäsitlus suurt pahameelt ning nende nõudel eemaldas Johann Voldemar Jannsen ta Postimehe kaastööliste hulgast.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 78-79.

(foto): http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Jakob_Hurt_Peterburi.jpg/180px-Jakob_Hurt_Peterburi.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • monument
  • NB
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • sild
  • ülikool