Ignatsi Jaak Kambja köstri ja koolmeistrina

kaardile

1704

Koolmeistrina töötas Ignatsi Jaak kõigepealt kolm aastat Rõngus, seejärel 1693 Otepääl, kust ta oli sunnitud raske haiguse tõttu koju tagasi tulema. Tervenenuna pidas ta 1695. aastal kooli Kavandus. 

1696.-1699. aastal tegutses ta taas kooliõpetaja ja köstrina. 1699. aastast on ta tagasi kodukihelkonnas, olles järjepanu koolmeistriks Kambja kirikumõisas ja külas ning Unipiha külas.

1702. või 1704. aastal sai Ignatsi Jaak Kambja köstriks ja koolmeistriks. Enda ülalpidamiseks anti talle palgamaa. Neljakümne aastaga teenis ta nii kirikuõpetaja kui ka koguduse lugupidamise. 1720. aastaks oli ta andnud kooliõpetust juba 500-600 lapsele.
1727. aastal hakkas Palupera mõisa uus omanik Franz von Rennenkampff Ignatsi Jaaku ühes perekonnaga pärisorjaks tagasi nõudma. Vaid Kambja pastori Albrecht Sutori sekkumisel jäeti asi sillakohtus soiku.

1734. aastal proovis Rennenkampffi lesk Maria Sophia (sündinud von Liphardt) Ignatsi Jaaku uuesti endale saada, kuid seekord sundis teda loobuma Sutori kiri. Kirja originaal on küll hävinud, kuid selle publitseeris 1845. aastal Friedrich Georg von Bunge ning see sisaldab olulist teavet Ignatsi Jaagu eluloo ja Forseliuse seminari kohta. Kirja mõjul loobus proua Rennenkampff oma nõudmistest.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 34-35.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • sadam