Inglise laevastik Tallinna lähistel

12. mai 1801

Vaade Tallinnale mere poolt 1844. aastast

Venemaa oli Prantsuse revolutsiooni vastu juba puhkemisest peale 1789. aastal. Olukord muutus aga pärast Napoleoni võimuletulekut 1799. aastal:

Venemaa suhted Prantsusmaaga hakkasid paranema, suhted Inglismaaga aga seevastu halvenema.
1801. aastal saatis Inglismaa Läänemerele oma sõjalavastiku ning seda asus juhtima passiivset tegutsemist pooldav admiral Hayde Parker. Seevastu tema asetäitja Horatio Nelson (pildil) nõudis Vene laevastiku võimalikult kiiret hävitamist, mis tähendanuks Tallinnas asuva Vene Balti laevastiku ründamist.

12. mail 1801 jõudsidki Inglise sõjalaevad Tallinna lähistele, kuigi ametlikult polnud Inglismaa Venemaale sõda kuulutanud. Kuna aga Vene Balti laevastik oli lahkunud Kroonlinna, polnud inglastel kellegagi lahingut pidada ning nad olid sunnitud taanduma.
1801. aasta märtsis troonile tõusnud uus Vene keiser Aleksander I polnud huvitatud suhete halvenemisest Inglismaaga, mistõttu hakati otsima võimalusi neid normaliseerida. Pärast Nelsoni laevastiku lahkumist tühistati Inglismaa-vastane embargo ning mais sõlmiti vastsseisu lõpetav Vene-Inglise konventsioon.

Allikad: http://topper10.files.wordpress.com/2008/11/horatio_nelson1.jpg 

Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2003

A.Pajur, A. Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas" Avita 2006