Masing annab välja "Marahwa Näddala-Lehte"

kaardile

1821

Masingu kui tuntud keelemehe teeneid oli riigivõim kasutanud juba 1819. aastal, mil tal paluti eesti keelde tõlkida Liivima talurahvaseadustega (mis vabastasid selle pärisorjusest) seotud käske ja teadaandeid, mida ta ka tegi. Pärisorjusest vabanenud rahvast lootis Masing olevat ka tunduvalt lihtsam kultuuri juurde tuua, kuid selleks oli vaja teda kirjasõnaga harida. Seetõttu oli ta juba 1817. aastal taotlenud luba talurahvalehte välja anda, et neid uues vabas elus suunata, õpetada majanduslikult hakkama saama ja jagada rahvavalgustuslikke ning kiriklikke õpetussõnu. Kuid tema ametivennad polnud sellest huvitatud, enamik aadlist sellele koguni vastu ning ka riigivõim oli suhteliselt osavõtmatu. Siiski suutis Masing lehe lõpuks käima panna: 1821. aasta 5. jaanuaril ilmus „Marahwa Näddala-Lehe" esimene number. Siiski selgus peagi, et Masing oli oma ajast ees, sest enamik talurahvast oli lehe tellimiseks veel liialt vaene ja harimatu. Seetõttu ilmus nädalalehte vaid neli aastakäiku (1821-1823 ja 1825). Ajalehes, mis oli mõeldud nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu eestlastele, kirjutas Masing asjalikult ja maalähedaselt eestlasi puudutavadest probleemidest ning mõningate teadete kohaselt hoiti tema lehe eksemplare kohati aastakümneid alles, et nendes talletatud tarkus kaduma ei läheks.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 48-49.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • relikt
  • tulease