Masing võtab kasutusele õ-tähe

kaardile

1818

Masing oli äärmiselt huvitatud eesti keele arendamisest. Eestlasena mõistis ta, et kõige parem oleks liikuda võimalikult häälduspärase kirjaviisi juurde ja eemalduda seega saksa keele normidest, mille järgi seni oli eesti keelt üldiselt arendatud, sest keele arendajadki olid olnud estofiilsed sakslased. Samuti pooldas Masing põhjaeesti keele (või murde) baasil üldise eesi kirjakeele loomist, mida oli alustatud tegelikult juba sajand varem, kui 1739. aastal oli välja antud põhjaeestikeelne Piibel. Masing püüdis igati rikastada ka eesti keele sõnavara.

Ladina tähestikus eraldiseisva tähe ja häälikuna unikaalset „õ"-d kasutati esmakordselt trükis 1818. aastal ja läks peagi üldisesse kasutusse. Sellele aitas mõistagi kaasa ka Masing, kes seda oma populaarsetes rahvavalgustuslikes tekstides kasutas. Kuigi sakslastest kirikuhärrad kasutasid veel kogu 19. sajandi vältel õ asemel enamasti ö-d, leidis uus täht peatselt üldist kasutamist üha ohtramalt trükitavas eestikeelses kirjasõnas.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 48-49.

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • relikt
  • tulease