Linnaõigused antakse tööstusasulatele Kiviõlile ja Kohtla-Järvele.

kaardile

1946

Juba kaks aastat pärast sõjategevuse lõppu Eesti mandril andis Nõukogude võim linnaõigused kahele tööstusasulale. See viitas, millised plaanid Ida-Virumaaga olid. Peagi tekkisid samasse suured kaevandused ja aherainemäed, intensiivse tööstuse arendamisega rikuti loodus sajanditeks.

Nõukogude võimu poolt esimesena linnaõigused saanud tööstusasulad polnud siiski loodud Stalini käsul. Kiviõli oli kaevandusasulana tekkinud 1925. aastal ning juba 1938. aastal peeti plaani sellest ja naabruses asuvast Küttejõu asulast ühtne linn teha. Viimane oli aastatel 1945–1954 alev ja liideti seejärel Kiviõliga.

Ka Kohtla-Järve alal alustati kaevandamist juba Teise maailmasõja eel, kuid see asula oli juba rohkem Nõukogude aja looming, kuhu algusest peale suunati venekeelset tööjõudu.

1950. aastatel taheti Kohtla-Järvet ümber nimetada Staliniks, kuid Suur Juht jõudis siiski enne surra, kui nimevahetus teoks sai.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja