Vastuhakk Rootsi moonamuretsejatele

kaardile

1703

1703. aastaks oli Põhjasõda kestnud juba kolm aastat ning venelaste rüüsteretked ulatusid sügavale Eestisse. Rootsi peaväed võitlesid aga Poolas ning Liivimaal asuvad väekontingendid olid väikesed. Et sõjaõnn üha enam venelaste poolele kaldus, siis võis Rootsi väejuhatus hakata oma meeleheitlikes üritustes olukorda parandada ka talle antud volitusi ületama.

Nõnda juhtus see 1703. aastal tõenäoliselt Puhjas, kus rootslasest pastor Könik Könikson olevat talupoegi keelitanud Rootsi moonamuretsejatele vastu hakkama, sest neil puuduvat rekvireerimiseks luba. Seejärel ületas aga ka pastor selgelt oma volitusi, lastes sulgeda ümberkaudsed teed, samuti peksti mitmed Rootis sõdurid keppidega läbi, neilt võeti ära rekvireeritud hein, lisaks aga ka sõjaväe vara: hobune, viis rege ja muud. Aktsiooni olevat juhtinud pastor hobusel ja köster Hans jalgsi. Köster olevat tahtnud lisaks kohalikele talupoegadele ka Tänassilmast abi tuua.

Huvitav on see, et nii pastor kui ka köster jäid karistamata ja säilitasid oma kohad. Võimalik, et Rootsi võimud ei jõudnud kohtuprotsessi lihtsalt alustada, sest juba 1704. aastal langes Tartu ümbrus venelaste kätte või suutsid pastor ja köster oma teguviisi õigsust põhjendada. Hans jäi Puhjasse, kuid pastor Könikson siirdus ilmselt pärast seda Pärnusse, kuhu Hans talle 1706. aastal ka senini säilinud kirja saatis.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 36-37.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • näitus
  • tulease