Paldiski linnaks saamine.

kaardile

1783

Et Paldiski laht oli tavaliselt jäävaba, olid rootslased juba 17. sajandil hakanud sinna rajama Rogerwieki-nimelist sõjasadamat. 1718. aastal jätkas nende alustatut Peeter I, kes kavandas sinna suure sõjaväegarnisoni ja laevastikubaasi. Tema surma järel ehitustööd aga katkesid.

Alles Elisabeti (Jelizaveta) ajal (1740-1762) ehitustööd jätkusid. Paldiski väljaehitamisest oli huvitatud ka Katariina II, kes paika 1764. aastal isiklikult külastas. Sõjasadam nimetati juba kaks aastat enne seda Baltiiski Portiks, mis eestipäraselt ongi Paldiski.

Katariina kavatses sinna rajada vähemalt 16 000 elanikuga linna, mistõttu on tänini linnatänavad äärmiselt laiad ja linnaplaneering on elanike arvuga võrreldes väga mastaapne. Kui Baltikumis kehtestati 1783. aastal asehalduskord, andis Katariina II korralduse moodustada muuhulgas Paldiski maakond, mille keskusele anti ühtlasi ka linnaõigused.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja