Ilmub Henriku kroonika esmatrükk

kaardile

1740

Kroonika avaldaja Johann Daniel Gruber pani käsikirjale pealkirjaks: „Origines Livoniae sacrae et civilis, seu chronicon Livonicum vetus" (Liivimaa vaimulikust ja ilmalikust algusest, ühes vanas Liivimaa kroonikas).

Saksa arhivaar Johann Daniel Gruber avaldas Henriku kroonika originaalkeeles, ladina keeles, vana pealkirjata käsikirja põhjal. Toonase valgustusajastu koidikul muutus vahepeal enam kui neli sajandit varjusurmas olnud kroonika taas oluliseks ajaloo allikaks, suurepäraseks võimaluseks uurida, kuidas sai alguse (balti)saksa koloonia Läänemere idakaldal.

Kroonika ärataski suurt huvi ja juba 1748. aastal tõlgiti see saksa keelde. Selle teaduslik uurimine jäi siiski 19. sajandisse, mil avastati Codex Zamoscianus, sellega hakkasid tegelema professionaalsed baltisaksa ajaloolased ja kroonika autoriks hakati pidama Henrikut. 19. sajandist pärineb ka nimi, mille all kroonikat tänapäeval tuntakse: Henriku Liivimaa kroonika (Chronicon Heinrici Livoniae).

Kõige teenekamaks Henriku kroonika uurijaks tuleks pidada baltisakslast Leonid Arbusow nooremat, kes koos Albert Baueriga avaldas 1955. aastal kroonika senini kõige paremaks peetava teadusliku väljaande, mis on saksa- ja ladinakeelne.

Lisaks saksa keelele on Henriku kroonika tõlgitud ka eesti (esimest korda 1881-1884, teist korda 1962 ja kolmandat korda 1982), vene (1876), läti (1883), inglise (1961), leedu (1993), soome (2003) ja itaalia keelde (2005).

Allikas: Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • kohus
  • nool
  • raamatukogu
  • sadam