Russowi kroonika esimese kolme trüki ilmumine

kaardile

1578

Balthasar Russowi mahlakas ja fantaasiarikkas keeles kirja pandud kroonika ilmus esmakordselt trükis 1578. aastal Rostockis. Esimene trükk müüdi läbi peaaegu koheselt ja veel samal aastal avaldas kirjastaja teise trüki. Kolmas trükk, mida autor oli muutnud ja täiendanud, ilmus Barthis 1584. aastal. Russowi kroonika oli kirja pandud alamsaksa keeles ja seega suunatud ennekõike Põhja-Saksamaa lugejatele. Esimeses trükis pühendas ta sealjuures oma töö mitte Tallinna, vaid hoopis Rostocki raehärradele. Selles on nähtud Russowi tüli Tallinna raega, kuid on ka võimalik, et sõjaaja tõttu (alles 1577. aastal olid venelased Tallinna piiranud) polnud Tallinnal lihtsalt raha ja kroonika ilmumist finantseeriski Rostock. Kolmanda trüki eessõnas pole Russow see-eest Tallinna rae tubliduse kiitmisel end tagasi hoidnud.


Russowi kroonika sai ääretult populaarseks juba krooniku eluajal, sest kujutas aktuaalset sündmust: Liivi sõda. Esimene ja teine trükk käsitlesid seda kuni 1577. aastani, kolmas aga kuni 1583.-ni, mil sõlmiti tavaliselt sõda lõpetavaks peetav Pljussa rahu. Russow alustas oma kroonikat tavapäraselt Liivimaa „avastamisest" 12. sajandi keskel ja käsitles lühidalt kogu selle ajalugu kuni oma kaasajani, kuid peatähelepanu oli selgelt suunatud sõja-aastatele. Samuti ei hoidnud ta leheruumi kokku liivimaalaste madalate ja lodevate kommete kujutamisel, mis olevatki põhjustanud sõja kui Jumala karistuse. Russowist lähtudes ongi olukorda sõja-eelsel Liivimaal nähtud ehk isegi liialt mustades värvides. Sündmuste kajastamine kroonikas on selgelt Rootsi-meelne, mis on ka mõistetav: oli ju Rootsi Tallinna isand ning ainus selgelt protestantlik tugev võim piirkonnas. Ka sündmuste kajastamisel on Russow lähtunud ennekõike kodulinna lähemast ümbrusest. Näiteks Liivi sõjale eelnenud ja Läti territooriumil toimunud koadjuutorivaenust ta ei mainigi. Oma kroonikas tunneb ta tugevalt kaasa ka maa põliselanikkonnale, milles on samuti nähtud kaudset tõestust tema eesti päritolule. Kuid samas on sarnaselt talupoegadesõbralikud olnud ka kroonikud Johann Renner ja Christian Kelch, kelle saksa päritolus pole põhjust kahelda.

Kroonika polnud siiski mitte kõigi kaasaegsete seas populaarne. Russowile vastandusid Liivimaa aadlikud eesotsas Heinrich von Tiesenhauseni ja Tönnes (Tõnis) Maydelliga, kes pidasid kroonikat aadlikevastaseks laimuks. Tiesenhausen publitseeris koguni omaenda ajalookroonika, mis küll niivõrd tuntuks ei saanud. Maydell saatis Russowi kohta aga mitmeid kaebekirju, milledest ühes sõimas teda ka „rumalaks talupojahärjaks".


Russowi kroonikat kasutasid ka mitmed hilisemad kroonikud. Liivimaa viimane suur kroonik Christian Kelch kujutas kogu Liivi sõja aega peamiselt Russowile toetudes. 19. sajandil algas ka kroonika teaduslik uurimine. Kaasaegses saksa keeles on kroonikast ilmunud mitu trükki. 1920-1921 ilmus kroonika Karl Leetbergi tõlkes esmakordselt ka eesti keeles. 1967 tõlgiti see Dagmar ja Hermann Stocki poolt Stockholmis uuesti ning 1993. aastal ilmus viimase tõlke uustrükk ka Eestis. Kahjuks pole kroonikast seni kaasaegsel teaduslikul tasemel eestikeelset tõlget, kuid 2004. aastal ilmus see soome keeles.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 26-27.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • kool
  • lasteaed
  • nool
  • raamatukogu