Plettenbergi saamine riigivürstiks ja võitlused kõrgmeistrikoha pärast

kaardile

juuli 1526

Oma positsiooni kindlustamine Liivimaal võimaldas Plettenbergil taotleda kõrgemat staatust ka Saksa-Rooma keisririigis, mille osa Liivimaa ametlikult oli. Nimelt olid kõik Liivimaa piiskopid 1520. aastate alguseks saanud keisririigi riigivürstideks, mis tähendas õigust osaleda Riigipäeval, kus arutati ja otsustati keisririigi olulisimaid küsimusi. Liivi ordumeistril seda tiitlit aga polnud. 1526. aasta suvel asus Plettenberg seda aga aktiivselt taotlema ja juba sama aasta jõuludeks õnnestuski tal keisrilt kinnitus vürstitiitlile kätte saada. Pidulikult läänistati talle Liivimaa orduvaldused küll alles nelja aasta pärast, 1530. aasta suvel.

Saksa Ordu kõrgmeistri vapp


Teiseks oluliseks küsimuseks oli Saksa ordule uue kõrgeima valitseja hankimine, sest pärast 1525. aastat, kui Albrecht von Hohenzollern oli Preisimaa sekulariseerinud, jäi alles veel kaks orduharu: Liivimaa ja Saksamaa omad. Mõlema haru meistrid asusid taotlema ka kõrgmeistri kohta. Saksa meister suutis aga peagi oma edemuse maksma panna, sest asus nii keisrile kui ka paavstile, kel selles asjas oli otsustav sõna, tunduvalt lähemal ning ta oli ka jõukam. Plettenberg loobus kõrgmeistrikoha taotlemisest tegelikult juba 1527. aasta kevadeks, kuid tema saadikuks olnud peapiiskop Blankenfeld jätkas seda kuni oma ootamatu surmani 1527. aasta sügisel. Seejärel läks kõrgmeistri kohusetäitja ehk administraatori tiitel ikkagi Saksa orduharu meistrile.

Pildi allikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • kirik
  • kohus
  • NB
  • nool
  • tulease