Kärdla meteoriidikraater

kaardile

40000 eKr

Kärdla meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Tänapäeval võime tunnusmärke kraatri põhijoontest pinnamoes märgata vaid siis, kui me juba teame kraatri maa-alust ehitust. Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks.

Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3,5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km läbimõõduga omapärane ringmurrang, mille kulgu võib jälgida isegi kosmosefotodelt.

Kärdla meteoriidikraater (Kala, Puura, Suuroja, 1984), ringvalli harjalt 4-kilomeetrise läbimõõduga ja enam kui 0,5 km sügavune mattunud meteoriidkraater Hiiumaa kirdeosas, moodustus umbes 455 mln aastat tagasi Ülem-Ordoviitsiumi aegses madalmeres (umbes 100 m sügavuses) toimunud, ligi 200-meetrise läbimõõduga, teadmata koostisega meteoriidi plahvatuse tagajärjel.

Kraatri avastamine ja uurimine kujunes meie suurte meteoriidikraatrite uurijate esimeseks ja kõige tõsisemaks katsumuseks. Lubjakivide kallutatud lasuvusele ja ebanormaalsele lõhenevusele Hiiumaal Paluküla ümbruses olid vihjanud juba Eesti geoloogia suurkujud (Schmidt, Helmersen jne) 19.sajandil, kuid päris “pomm” lõhkes 1967. aastal, kui kaevupuurijad sattusid Paluküla mäel kabeli juures kaevu puurides 15 m sügavusel kristalse aluskorra kivimitele, mis teadupärast oleks pidanud olema seal ligi 250 m sügavusel! Uurimise võtsid nüüd üle sensatsioonimaiad geoloogid ja pärast paariaastast puurimist ning uurimist avaldasid nad arvamust (Viiding, Kala, Pobul, 1969), et tegu on väikese, Maa sisejõudude poolt ülestõstetud kristalse aluskorra plokiga (nn plaantiklinaalse kerkega). Enamvähem samale seisukohale jäid ka Hiiumaad kaardistanud ja Paluküla piirkonnas struktuuri uurimiseks kümneid puurauke puurinud rakendusgeoloogid (Kala jt., 1971).


Allikad: http://www.teadus.ee/?p=1143

Kärdla linna koduleht www.kardla.ee

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • ring